Viru Haiglas võtab vastu kiropraktik Kersti Kukk

Vastuvõtu aja saab broneerida polikliiniku registratuuris.

 

Kiropraktika

 

Sõna kiropraktika tuleb kreekakeelsetest sõnadest chiro ja praktikos, mis üldistavas tõlkes tähendab „tehtud kätega“. Kiropraktika alguseks loetakse aastat 1895, kui USA arst Daniel David Palmer teostas esimese selgroo manipulatsiooni, mille tulemusena taastus patsiendi kuulmine. Paar aastat pärast seda avas doktor esimese kiropraktika kooli. Tänu Daniel David Palmeri poja tööle on kiropraktika praegu USAs seadustatud kui arstiteadus. Euroopasse jõudis kiropraktika alles 40 aastat tagasi.

Kiropraktik võib sind aidata, kui sul on seljavalud, kaelavalud, peavalud, lihaspinged, probleemid diskidega jne. Samuti saab kiropraktikult nõu ja abi rühiprobleemidega, sundliigutustest- ja asenditest tulenevate probleemidega seoses ja spordivigastuste puhul. Seljaprobleemid on tänapäeval ülimalt levinud ning selle peamiseks põhjuseks peetakse liigset istumist ja väheliikuvat elustiili. Seljavalu kimbutab mingil eluperioodil lausa nelja viiest inimesest ning just seljavaludega seonduv temaatika ongi peamine põhjus, miks kiropraktiku poole pöördutakse.

Visiit kiropraktiku juurde algab põhjalikust vestlusest, mille käigus selgub diagnoos. Seejärel asutakse vastavate protseduuride juurde. Enamasti on need valutud ning kuigi rahvasuus on laialt levinud legend kiropraktikutest kui nö kondiväänajatest, siis päris nii see pole. Kiropraktikult saab ka praktilisi juhiseid ja harjutusi, kuidas edaspidi probleeme vältida. Kui mitut kiropraktiku visiiti läheb vaja, et probleemidest vabaks saada, sõltub diagnoosist – mõnikord saab hakkama ka vaid ühe visiidiga.

Allikas: https://arst.ee/kiropraktika/

Viru Haigla avas Tapal eakate päevakeskuse

Viru Haigla avas kolmapäeval koostöös Tapa vallavalitsusega eakate päevakeskuse, kus hakatakse pakkuma dementsuse sündroomiga eakatele ja mäluhäiretega inimestele päevahoiuteenust.

Päevahoiuteenuse pakkumisel lähtume sotsiaalhoolekande põhimõtetest, teatas haigla esindaja. Päevahoiuteenuse eesmärk on säilitada ja toetada eaka toimetulekut, anda päevale kindel struktuur ning vajadusel nõustada ja toetada pereliikmeid. “Tänases olukorras, kus rahvastik vananeb ja väheneb, on vaja lahendusi, mis kergendaks lähedaste hoolduskoormust. Tapa valla algatatud päevakeskuse teenus annab pereliikmele võimaluse lähedase hooldamise kõrvalt ka tööl käia,” ütles Viru Haigla juhatuse esimees Meelis Kukk pressiteate vahendusel.

Keskus asub Viru Haigla ruumides aadressil Valgejõe 14 teisel korrusel ja on avatud tööpäeviti kell 7–19. Igapäevaselt viiakse päevakeskuse tegevusjuhendajaga läbi mitmeid arendavaid tegevusi, sealhulgas mälutreeninguid, peenmotoorseid tegevusi jne.

Tegevuste intensiivsus ja planeerimine lähtuvad eelkõige eaka suutlikkusest ning toimetulekust individuaalselt, arvestades sealjuures eaka ja lähedaste soove.

Autor: Marianne Loorents, Virumaa Teataja

Allikas: http://virumaateataja.postimees.ee/4264751/viru-haigla-avas-tapal-eakate-paevakeskuse?gallery=109923&image=7171071

Statsionaarne õendusabi

Viru Haigla AS annab teada, et Tapa haiglakorpuses osutatakse nii ambulatoorseid kui ka statsionaarseid tervishoiuteenuseid.
Õendusabi osakonnas osutatakse tervishoiuteenuseid Eesti Haigekassa lepingu alusel. Vajalik eriarsti või perearsti saatekiri.

Küsimuste korral aitab selgust saada meditsiiniteenuste arendusjuht Lenne Rätsep, e-mail: lenne@viruhaigla.ee

Esimesena alustab tervisekeskuse ehitust Tapa

tervisekeskus

Tapa tervisekeskuse maja peaks valmis saama detsembris ning seal hakkavad perearstide kõrval tööle ka hambaarstid ning eriarstid, samuti tuleb hoonesse apteek. | FOTO: eskiis

 

Esmatasandi tervisekeskuste arendamine on sealmaal, et Tapal alustatakse ehitusega ilmselt järgmisel nädalal ja kaks maakonna neljast tervisekeskusest peaksid veel tänavu valmis saama.

Tapa tervisekeskust rajav Viru Haigla sõlmis riigihanke tulemusel ehituslepingu aktsiaseltsiga Megaron-E ning hoone peaks valmima üheksa kuuga.

Viru Haigla juhatuse esimees Rannar Vassiljev oli riigihanke tulemuste puhul positiivselt meelestatud.

“Hea, et hanke võitis pikaaegse kogemuse ja tugeva taustaga ehitaja, see annab kindluse, et Tapa on Eestis esimeste paikade seas, kus uus tervisekeskus valmib,” ütles Vassiljev.

Meil ei ole mingit põhjust võidujooksuks.

Tema sõnul pakub uus tervisekeskus tänapäevaseid ruume neljale perearstile ja kaheksale pereõele; ämmaemandale, hambaarstidele, eriarstidele ning koduõenduse, taastusravi ja apteegi tarvis. Lisaks mahutab keskus röntgeni ja labori.

Vassiljev lisas, et kuigi Tapa tervisekeskuse lõplikku rahastamisotsust pole veel langetatud, on rahandusministeerium ehituse alustamiseks loa andnud.

Seni on meie maakonnast ainsana saanud lõppotsuse Kadrina vald, kuigi ametlik lõpptaotluste esitamise tähtaeg oli alles eile.

Kadrina uus tervisekeskus peaks projekti ajakava järgi avama uksed järgmise aasta 1. aprillil.

“Tõhus koostöö Kadrina tervisekeskusega, mis on läbi aastate kuulunud Eesti parimate hulka, oli uue keskuse sünni garandiks,” lausus Kadrina vallavanem Erich Petrovits, tänades ühtaegu ka kõiki teisi, kelle töö ja vaeva tulemina saavad kadrinlased tänapäevase tervisekeskuse.

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla rääkis, et neil on tervisekeskuse projekteerimine lõppenud ning projekt rahandusministeeriumis ekspertiisis.

“See peaks võtma paar nädalat ja siis saame ehitaja leidmiseks riigihanke välja kuulutada,” lausus Kesküla.

Ta lisas, et mais võiks ehitus alata ning sügiseks Pikk 8 asuv hoone valmis saada.

Rakvere tervisekeskuse projekteerimiseks on linnapea Mihkel Juhkami sõnul välja kuulutatud arhitektuurikonkurss, mis lõpeb aprilli alguses. “Linna üldplaneeringu kohaselt tuleb kesklinna sellises mahus hoone ehitamiseks igal juhul konkurss korraldada,” kõneles Juhkami.

Ta lisas, et konkursi žüriisse kuulub arhitektide ja linnavalitsuse esindaja kõrval ka perearstide esindaja.

Projekteerimise juurde saab Rakveres asuda alles pärast arhitektuurikonkursi lõppu ning Vilde tänavale kerkiva hoone ehitus jääb ilmselt järgmisesse aastasse.

“Võibolla õnnestub midagi juba selle aastanumbri sees ära teha, aga meil ei ole mingit põhjust võidujooksuks ning plaanid on sätitud nii, et maja peaks valmis olema järgmise aasta sügiseks,” rääkis Mihkel Juhkami.

Üle Eesti rajatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi toel 59 uut esmatasandi tervisekeskust.

Tapa tervisekeskus läheb maksma 1,77 miljonit eurot (EL-i toetus 690 000 eurot), Kadrina tervisekeskuse eeldatav maksumus on 935 000 eurot (toetus 517 000 eurot), Väike-Maarjas 938 000 eurot (toetus 629 000 eurot) ning Rakveres 2,06 miljonit eurot (toetus 1,334 miljonit eurot).

 

Autor: Andres Pulver, Virumaa Teataja

 

Allikas: http://virumaateataja.postimees.ee/4039379/esimesena-alustab-tervisekeskuse-ehitust-tapa

 

Tapa valla elutöö tunnustuse pälvis doktor Vaida Reinhard

Tapa vald tunnustas Eesti Vabariigi 99. sünnipäeval inimesi, kes paistsid oma tegevusega eriliselt silma 2016. aastal või on seda teinud juba pikkade aastate jooksul. Valla poolt tunnustati tänukirjadega kauaaegse panuse eest Viru Haigla arengusse järgenvaid meie töötajaid:

dr Alla Gannošina, Tiiu Lappert, Tatjana Kristetskaja, Galina Lestšuk, Nadezda Turapina, Rutt Tiits, Maie Joonas, Irina Bindjugova, Svetlana Müürisepp, Nadja Putsenko ja Nikonov Anatoli ning kahte meie endist töötajat: Skaidrite Tomson – Kärt ja Valentina Kovaleva.

Processed with MOLDIV

Kategooria “Elutöö” pälvis doktor Vaida Reinhard

Vaida Reinhardi iseloomustavad tema kolleegid, patsiendid õendusabis, hoolealused eakate kodus järgmiste sõnadega: „suurepärane inimene,“ „tohutult abivalmis“ ja „temas on rohkem inimest ja inimlikkust kui 10-s inimeses kokku“. Tööd meditsiini valdkonnas alustas Vaida Reinhard 1962. aastal Tapal. Ta on töötanud narkoosiõena, statistikuna, anestesioloogina, kirurgina, kiirabi-, valve- ja hooldusarstina. Vaida Reihard on anestesioloogina töötanud ka Rakvere Haiglas, olles vastutav ja otsustav meeskonnaliige nii operatsioonisaalis kui intsensiivravis. Vaida Reinhardi eeskujul õppis üks tema tütardest samuti anestesioloogiks.

Palju õnne, tervist ja jõudu ning oskust rõõmu tunda hetkedest, mis meid ümbritsevad ning inimestest, kes on meie lähedal!

Processed with MOLDIV

Arvo Antropov – heas vormis ja alati sadulas

arvo1

 

Arvo Antropov – heas vormis ja alati sadulas. | FOTO: Marianne Loorents

Hoogsalt areneva Viru Haigla nõukogu liige Arvo Antropov on ise ka üllatunud, et teda jätkuvalt vajatakse, ning selle asemel et vaikselt pensioniaega nautida, on tema ikka veel aktiivne.

Üle 30 aasta piiritusetööstust juhtinud Antropov on sukeldunud meditsiiniärisse ning on Viru Haigla välisinvestoritest omanike siinne usaldusisik. Tapa haiglast alustanud Viru Haigla on suurelt ette võtnud, viimati värvati selle tegevjuhiks endine sotsiaalminister ja kunagine Rakvere linnapea Rannar Vassiljev.

“Ma mõtlen vahel, et milleks seda veel vaja, mängiks parem piljardit, sõidaks Estoniasse balletti vaatama või võtaks sõõmu konjakit, aga ei oskagi niisama istuda,” mõtiskleb Arvo Antropov, kelle kirevasse ellu ja edukasse karjääri on palju mahtunud.

Kui Arvo oli kuueaastane, küüditati pere Siberisse, Krasnojarski kraisse. Nõnda nagu paljudel saatusekaaslastel, olid ka Arvol ja tema lähedastel seal rasked aastad. Elada tuli muldonnis.

Ma mõtlen vahel, et milleks seda veel vaja, mängiks parem piljardit, sõidaks balletti vaatama või võtaks sõõmu konjakit, aga ei oskagi niisama istuda.

Kergemaks läks siis, kui sõda hakkas ühele poole jõudma. “Tagasiteed mäletan vaid ühe pika põgenemisena,” meenutab ta.

Lahtises platvormvagunis sõideti külmal talvel 200 kilomeetrit Krasnojarskini. Seal saadi vagunisse ja jõuti lõpuks Eestini välja.

Arvo lõpetas Siberis kolm klassi, Eestis otsustati aga, et ta peab minema uuesti esimesse klassi, sest kirillitsat õppinud poiss ei tundnud ladina tähti. Pärast seitset klassi Tallinna üldhariduskoolis õppis ta elektrimehaanikuks.

Õppida, ükskõik mida, aga õppida – see oli üks suur eesmärk, mille noor mees endale seadis. Sõjaväes aega teenides õppis ta elektroonikaspetsialistiks. Seal lõpetas kooli viitega, sai diplomi ja valida laevastiku.

arvo2

Arvo Antropov kutselise tuletõrje ülemana. / Erakogu

Arvo valis Musta mere ja läks Sevastoopolisse ristlejale, hiljem seilas ta juba kodule palju lähemal, Balti merel, kus tuli juhtida ka ristleja tuld.

Hea õppimise ja tubli tööga paistis ta silma ka hiljem ning pärast kergetööstustehnikumi pakuti talle Rakveres asuvas teeninduskombinaadis Viru osakonnajuhataja kohta. Selle laia tegevusvaldkonnaga ettevõtte juhina oli tal tuhatkond alluvat.

Kui 1968. aastal võttis valitsus vastu otsuse asutada kutseline tuletõrjemalev, siis kutsuti Antropov parteibosside juurde välja ja anti ülesanne, et tuleb minna. Nõnda saigi temast Rakvere rajooni kutselise tuletõrje ülem. Ta pani kolme ja poole aastaga aluse kohalikule tuletõrjele – tuli alustada nullist, aga jõuti parimaks.

 1973. aastal kutsuti Arvo Antropov uuesti parteikomiteesse ja anti teada, et Moe piiritusetehases on suured probleemid – direktori ja juhtkonna kohta oli algatatud kriminaalasi, tehas on kriisis. Ministri laual oli käskkiri tehase sulgemise kohta.

Rajooni juhtkond palus ministrilt võimalust proovida allakäinud tehast säilitada. “Ei tea miks, aga mind kutsuti välja ja öeldi, et tuleb minna piiritusetehase direktoriks, ja kui ma isegi kõrben, siis mind ei unustata,” meenutab ta.

Antropov: “Piiritusetootmisest ei teadnud ma midagi, kuid ega seal palju rääkida olnud. Läksin sinna ja tuli hakata pihta, tuli endale asi selgeks teha ja kord majja lüüa. Mõne aja pärast saadeti tehasest rajoonivõimudele kiri, et Antropov juhib diktaatorlikult. Ent peagi nähti, et ka teisiti saab tööd teha: palgad tõusid, töötingimused paranesid, tehas kindlustas personalile tasuta lõuna, tööliste lastele koolitarbed, tekkis austus ja arusaam töö, töökaaslaste ja iseenda vastu. Kõikidele ju meeldib, kui töö käib normaalset rada pidi. Keegi ära ei läinud.”

Arvo Antropovil ei olnud sellistes näiliselt kardinaalsetes kannapööretes ühtegi nõuandjat, aga ta on alati võtnud asju loogiliselt – tuleb teha olukord enesele selgeks ja hakata probleemi ühest otsast lahendama, et jõuda tervikuni.

Seni seal justkui tegevus käis, keedeti, kääritati, aga tulemust ei olnud. Tuli teha nõnda, et tegevusel oleks ka tagajärjed.

Aasta-kahe pärast liideti Moega Lehtse tehas, peatselt ka Roosna-Alliku. Lõpuks liideti ka Rakvere. Põhjus selles, et väikesed mõisaaegsed tehased ei tulnud enam toime ja koos oli parem areneda. Edasi läkski nii, et Eestisse jäi ainult kaks piiritusetehast – üks Rakverre, teine Moele, mis jõudis oma kange piiritusega isegi Guinnessi rekordite raamatusse.

Moe piiritusetehas sai tuntuks üle Nõukogude Liidu. Toodeti miljon liitrit piiritust kuus. Moskva ja Peterburi eliitviinad valmistati meie piiritusest.

Eesti vabariigi taassünd muutis piiritusetootmises palju. Esmalt kadus turg, sest Peterburi ja Moskva lõigati ära, ka ei saanud enam vilja, mis seni tuli vastavalt plaanidele Nõukogude Liidu laiadelt avarustelt või suisa Ladina-Ameerika riikidest. Nüüd pidi ise hakkama saama.

Juba 1996. aastal andis rahvuslikku uhkust tootev Moe tehas tervelt viis protsenti Eesti eelarvest. Sellel tehasel oli soliidsust ja autoriteeti. Terve maailm teadis tänu piiritusele seda pisikest kohta Virumaal.

Moele rajas Arvo Antropov ka piiritusemuuseumi, mis meeldis hirmsasti Moskva võimumeestele.

Moe tehase fuajees asus esinduslik talveaed, kus oli nii pisike purskkaev kui klaasist lauake palmide all, kus toodangut degusteerida.

See hubane nurgake tehase kontorihoones on võõrustanud väga kõrgeid tegelasi, mitte ainult Eesti riigijuhte. Seal oli, mida vaadata ja maitsta. Kohtumine sai pärast mõningaid degustatsioone hoopis soojemad noodid ning see viis võõrustajad ja külalised ühele lainele. Sellised kohtumised ja kontaktid olid alati tulusad ning Arvo Antropov oskas neid talle omasel moel enda kasuks pöörata.

Kõrvuti ekspordiga suurenes piirituse müük ka Eesti turul. Mingil hetkel oli enamik Eesti alkoholitootjaid hakanud kasutama kodumaist piiritust. Vaid turuliider Liviko jäi truuks importtoorainele.

Eestis valmistatav piiritus oli konkurentsivõimeline nii siin kui kaugemal ja see lubas piiritusetehastel vaadata tulevikku optimistlikult.

Pärast lepingut Läti juhtiva alkoholitootjaga läks ekspordiks juba 75 protsenti tehaste toodangust, mis tagas töö ja majandusliku stabiilsuse.

Lisaks ekspordi osakaalu suurenemisele tekitas suuremat piiritusevajadust ka tehase omanikfirma Onistar algav koostöö maailma juhtiva alkoholimüüja Bacardiga Prantsusmaalt. Bacardi paiskas Onistari uue viinamargi Türi Viin USA turule 2002. aasta lõpus.

Kuid lääne kõrval tuli hakata vaatama ka idaturule. 2004. aastal käis Arvo Antropov 35-liikmelise ärimeeste delegatsiooni koosseisus koos tollase riigipea Arnold Rüütliga Kasahstanis, kus pidas kasahhidega kaubavahetuse üle aru.

Kui mõlemad piiritusetehased veel riigile kuulusid, tarniti siit Kasahstani aastaga kaks miljonit liitrit piiritust. Kasahstanist omakorda osteti sisse tuhandeid tonne vilja aastas.

Piiritusekuningaks nimetatud Arvo Antropov on mees, kes on seoses omanike vahetustega piiritusetehastest kaks korda pensionile läinud, kuid keda on ikka tagasi kutsutud, sest ta oli väheseid, kes sel spetsiifilisel alal asja tundis.

Esmalt lahkus ta Moe tehasest 1998. aasta kevadel. Ehkki siis oli tehas täies elujõus, jäi see juba sama aasta lõpuks seisma. Sarnane saatus tabas samal ajal Rakvere tehast.

Miks Arvo Antropov ära läks? Osalt sellepärast, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist kutsus Soome valitsus kõiki etnilisi soomlasi tagasi koju. Teda ootasid sugulased ja tiivustas nostalgia rahvuskaaslaste järele.

Hinnatud tippjuhi puhkusepõli ei kestnud aga kaua. Vaevalt oli ta jõudnud end Espoos sisse seada, kui juba 1999. aasta alguses tulid Eesti piiritusetehaste uued omanikud temaga läbi rääkima.

Öeldi, et mõlemad tehased seisavad, ja kutsuti teda Eestisse tagasi, et ta need taas tööle paneks. Antropov õnnestuski nõusse saada. Uueks omanikuks oli alkoholitootja Onistar.

Ent Antropov nõudis sedapuhku kontorit Rakverre. See pani omanikke veidi imestama, sest oli ju ta 25 aastat Moel töötanud ja sealsed korralikud esindusruumid üles ehitanud.

Aga tehasejuht ei tahtnud enam Moe vahet sõita. Nii sai temast Rakvere tehase direktor ja Moe tehase nõukogu esimees, mis sisuliselt tähendas mõlema tehase juhtimist.

Nõnda sai Antropov olla tööst eemal Soomes natuke alla aasta. Aga naasmist ta ei kahetse, sest ilma tööta hakkas igav.

arvo3

Arvo Antropov oma abikaasa Elfridaga, kellega koos oldud pool sajandit. / Erakogu

Kui tehased tootma hakkasid, sõlmiti juba korralikud lepingud, mille tulemusena liikus Virumaal tehtud piiritus piiri taha, näiteks Lätti, Iisraeli ja Prantsusmaale.

2002. aastal läkski Moe piiritustehasest eksporti esimene partii toodangut pärast 1998. aastat. Arvo Antropov võis asjade sellise käiguga ülimalt rahul olla, sest väga raske on korra käest lastud turgu taastada.

Teine lahkumine oli 2004. aastal. Kui Arvo Antropov töö lõpetas, tekitas see avalikkuses parasjagu elevust. “Lihtsalt tulevad uued ajad,” rääkis Onistari nõunik Tiit Maidre selle peale.

Antropovi teeneks on see, et ta äratas Eestis piiritusetootmise. Esmalt sügaval stagnaajal 1970. aastate alguses, siis paarkümmend aastat hiljem, Eesti iseseisvumise järel.

On aru saada, et kui Arvo Antropov midagi ette võtab, siis tahab ta, et see tehakse võimalikult hästi. Kõrgtase ja soliidsus on tema stiil. Talle omase kavala naeratuse taga peitub ka rangem pool. Diili tehes armastab ta ütelda: “Teeme nii, et me mõlemad tunneme sellest rõõmu, muidu poleks ju asjal mõtet.”

Piiritusekuningaks tõusnud mehe tegude küljes peab olema kvaliteedimärk, nõnda nagu kõigel sellelgi, mida ta ise tarvitab. Kui ta kontserdile läheb, peab see olema hea kontsert, kui ta vaatab jalgpalli, siis peab see olema hea mäng.

Eesti piiritusetööstuse grand old man’i Arvo Antropovi eesmärgikindluse ja pühendumuse eredaks näiteks on tõik korvpalliklubiga. Olles korvpalliklubi Rakvere president, võttis ta eesmärgiks tulla kodulinna klubiga Eesti meistriks. Seetõttu palgati paar tugevat Läti ja Venemaa koondislast ja teisi häid mängijaid. Aga toonane üsna nooruke treener ei suutnud staare kamandada.

arvo4

Arvo Antropov Viru Haigla kontoris, mis asub Tallinna kesklinnas 18. korrusel. / Erakogu

Lõpuks tuli favoriidistaatuse saavutanud meeskonnal leppida neljanda kohaga ja kõik rõõmustasid. See on küll kõrgem koht, kui iial enne seda saavutatud, kuid see polnud asi, mida püüti.

Arvo Antropov hindab oma kandi inimesi kõrgelt.

Talle osaks saanud tunnustused on ta vastu võtnud suure aupaklikkusega, see, et ta on valitud sajandi 50 vägevaima virulase hulka ja kuulutatud kahel aastal Lääne-Virumaa tegijaks majandusvaldkonnas, on talle ülimalt tähtis.

Arvo Antropovi sotsiaalne aktiivsus on peegeldunud eri valdkondades. Nõnda kuulus ta ka sihtasutusse Rakvere Teater, mis hoidis tollase maavanema Ants Leemetsa kokku kutsutuna ära teatri lagunemise. Kui Rakverre tarva skulptuur püstitati, oli kodupaiga patrioot sellegi suur toetaja.

Piiritusekuninga kodus on olemas kõik vajalik normaalseks eluks: saun, sisebassein ja piljardisaal, suures toas on tammepuidust ornamentidega kamin ja antiikmööbel, hoovis tenniseplats.

Arvo Antropov naudib sauna ja tervislikke eluviise. Näiteks käib ta end iga päev liigutamas: teeb sörkjooksu või paneb suusad alla.

Loomulikult on ka Arvo Antropovi kui silmapaistva majandustegelase juurde tulnud mõnigi poliitik, kes nööbist kinni haaranud ja oma parteisse kutsunud. Kohtumisi tipppoliitikutega on olnud, aga ise poliitikat teha – see ei paku talle rahuldust.

Omaaegsest kommunistlikust parteist muidugi ei pääsenud. Vastasel juhul oleks ta senini olnud tööl teeninduskombinaadis, kuid mitte osakonnajuhatajana, vaid lihtsa insenerina.

 

Autor: Aarne Mäe, Virumaa Teataja peatoimetaja

Allikas: http://virumaateataja.postimees.ee/4003255/arvo-antropov-heas-vormis-ja-alati-sadulas

 

Viru Haiglas asub tööle toitumisnõustaja

Alates 27.01 alustab Viru Haiglas Tapa üksuses tööd toitumisnõustaja Olesja Kuznetsova. Olesja on lõpetanud Tartu Ülikooli proviisori õppe ning talle on antud farmaatsiamagistri teaduskraad. Toitumisnõustaja ja tervisenõustaja baasteadmised on ta omandanud Annely Sootsi Tervisekoolis.

Toitumisnõustaja teenus on mõeldud kõigile, kes soovivad teha tervislikemaid toiduvalikuid ning muuta oma toitumisharjumisi tervisliku ja tasakaalustatud toitumise suunas. 

Nõustamine toimub nii eesti, kui ka vene keeles.

Toitumisnõustaja vastuvõtule palume eelnevalt registreerida Viru Haigla registratuuris 32 58 810.

Visiiditasu esmane  vastuvõtt 1 tund 35 eurot

Korduv vastuvõtt 25 eurot.

Individuaalse menüü koostamine üheks nädalaks 35 eurot

Vastuvõtuajad 2017:

Veebruar – 16.02.

Märtsi – 10.03.

Viru Haiglat asus juhtima Rannar Vassiljev

FOTO: Eiko Kink

Detsembri algusest on Viru Haigla ASi juhatuse esimees endine tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev.

Vassiljevi sõnul kaalus ta ettepanekut erasektori tervishoiuasutust juhtima asuda põhjalikult. „Viru Haigla tegutseb juba täna erinevates tervishoiu ja hoolekande valdkondades ning töötajate hulk läheneb poolele tuhandele. Samas on ambitsioonid veelgi suuremad, mis oli ka üheks põhjuseks, miks otsustasin oma nõu ja jõuga appi tulla. Kui mu varasem valdkonnakogemus pärineb avalikust sektorist, siis nüüd saan praktika teise poole pealt“, lisas Rannar Vassiljev.

,,Näeme Eesti tervishoiu- ja hoolekandesektoris suurt potentsiaali, mistõttu on Viru Haiglasse investeerinud nii Eesti kui Soome investorid’’, selgitas Viru Haigla nõukogu esimees Arvo Antropov. ,,Tapa Haiglast välja kasvanud Viru Haigla on käesoleva aastaga viinud lõpuni esimesed edukad ülevõtmised ning plaanib lähiaastatel veelgi tugevamalt laiendada oma haaret sektoris. Uudse visiooni elluviimiseks pöördusime Rannar Vassiljevi poole, kelle pühendumus tervishoiule ja ainulaadne töökogemus tagavad meie hinnangul Viru Haigla progressiivse ülesehitamise ja jätkusuutliku arengu.”

Viru Haigla AS tegeleb eriarstiabi-, kiirabi- ja hooldekoduteenuse osutamisega, lähiajal on plaanis laiendada tegevusvaldkondi esmatasandi tervisekeskuste ja erihoolekandeteenuste võrra.

Rannar Vassiljev on olnud tervise- ja tööminister, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Rakvere linnapea ja rahanduse ja sotsiaalvaldkonna abilinnapea.

Lenne Rätsep: Viru Haigla on praegu arenemisjärgus

Lenne Rätsep: Viru Haigla on praegu arenemisjärgus

Viru Haigla uus meditsiiniteenuste arendusjuht Lenne Rätsep toob endaga kaasa hulga kogemusi, mis aastate jooksul omandatud Põhja-Eesti regionaalhaiglas, ja loodab, et Tapal võtab arengu tulemusena kuju tänapäevane euroopalik tervishoiukeskus.

Foto: Liis Treimann/Postimees

Asusite 1. septembrist Tapal Viru Haiglas tööle meditsiiniteenuste arendusjuhina. Milline teenuste valdkond Viru Haiglas või Lääne-Virumaal teie hinnangul arendamist vajab? Millised hädavajalikud teenused soovite käivitada?

Tõsi, alustasin meditsiiniteenuste arendusjuhina tööd Viru Haiglas septembri alguses, sisseelamise kuud on olnud töised ning täis põnevaid kohtumisi toredate inimestega.

Nimetaksin seda elustiilinõustamiseks.

Mis puudutab arendamise valdkonda, siis Lääne-Virumaa ei eristu kuidagi teistest maakondadest ning arendamist vajavad kohad on sarnased üle Eesti. Eelkõige puudutab see teenuste kättesaadavust, ning seda mitte ainult arstiabi, vaid ka tervise hoidmise ja haiguste ennetamise osas.

Teada-tuntud fakt on ju see, et haiguse ennetamine on nii inimesele kui ka riigile mitu korda odavam kui selle ravimine. Inimene ise saab oma tervise heaks väga palju ära teha.

Tahame siinsele elanikkonnale olla neis asjus toeks ja arstiabi laiendamise kõrval hakkame pakkuma esmaseid nõustamisteenuseid nii noortele kui ka eakatele. Nimetaksin seda elustiilinõustamiseks. Kuigi see võib esmapilgul tunduda tõesti pigem noortele suunatud teenusena, ei ole see nii – kindlasti tulevad teenused ka eakamale elanikkonnale.

Milliste erialaarstide ja spetsialistide Viru Haiglasse tööle toomine on teie suurimaks väljakutseks?

Eriarstiabi laiendamine olukorras, kus haigekassa lepingumahud on vähenemas, on kindlasti väljakutse igale tervis­hoiuasutuse juhile üle Eesti. Märksõnaks saab siin olla koostöö ja seda tuleb tervishoiuasutuste vahel teha.

Spetsialiste napib, samas elanikkonna vajadused ja ootused kasvavad. Kindlasti jäävad Viru Haiglasse praegu pakutavad teenused, kuid on natuke vara rääkida uute eriarstide vastuvõttudest. Töö käib aktiivselt ning kohtumised Eesti suurimate haiglate esindajatega annavad lootust positiivseteks muutusteks.

Oleme laiendamas ka õdede-spetsialistide iseseisvaid vastuvõtte. Eesti õendus on viimase 20 aasta jooksul teinud läbi tohutult suure arengu ning õdede iseseisvad vastuvõtud on pälvinud patsientide usalduse ning positiivse tagasiside.

Sageli ei vajagi patsient eriarsti vastuvõttu, vaid saab oma küsimustele vastused või murele lahenduse õe vastuvõtul. Eesti õendustöötajad pole Euroopas põhjuseta hinnatud spetsialistid.

Teie eelmiseks töökohaks oli Põhja-Eesti regionaalhaigla. Millise kogemuse võtate sealt kaasa? Mida regionaalhaiglas toimivat saab Viru Haiglas rakendada?

Aastate jooksul Põhja-Eesti regionaalhaiglast saadud kliinilised teadmised, keskendumine tulemustele, meeskonnatöö ning organisatsioonikultuuri tähtsustamine on väärtused, mille sealt kindlasti kaasa võtan.

Mul on olnud võimalus töötada suurepäraste kolleegidega arengule orienteeritud organisatsioonis. Et Viru Haigla on praegu samuti arenemis- ja laienemisjärgus, ei saa regionaalhaiglast saadud kogemusi alahinnata.

Miks vahetasite regionaalhaigla Viru Haigla vastu?

Seda küsimust on minult viimastel kuudel väga palju küsitud. Ühest vastust polegi ja pean tunnistama, et see otsus ei tulnud kergelt. Võtsin pikalt mõtlemisaega.

Pärast kooli lõpetamist oli regionaalhaigla (tollane kiirabihaigla) minu esimene tööandja ning oma arengu- ja teadmistepagasi olen saanud sealt. Võlgnen selle eest tänu paljudele kolleegidele.

Aga Viru Haigla pakkumine ja arenguplaanid tundusid ääretult põnevad olevat. Väljakutse eelkõige mulle endale.

Lõpuks otsustasin, et miks mitte rakendada elu jooksul omandatud teadmisi ja oskusi ka mujal kui ainult suurlinnas. Võimalus panustada uue areneva ettevõtte loomisesse sai määravaks.

Ma ei kahetse seda otsust ja Viru Haigla motiveeritud nooruslik kollektiiv annab julgust loota, et Viru Haiglast saab tänapäevane euroopalik tervishoiukeskus, kus mitte ainult ei ravita inimesi, vaid aidatakse tervist hoida sünnist surmani.

Olete Rakverest pärit. Kas vahetate nüüd Tallinna-elu Lääne-Virumaa oma vastu?

Olen Lääne-Virumaalt pärit, minu suguvõsa juured on siin. Tallinnas olen elanud küll üle kolmekümne aasta, aga olnud siiski Lääne-Virumaal toimuvaga mõneti kursis. Seega – ära iial ütle “iial”!

Virumaa Teataja 02.12.2016

Autor: Kristi Ehrlich

Tapa Haigla uus nimi on Viru Haigla

Teade ärinime muutmisest

Käesolevaga teatame, et alates 11.08.2016 muutus Tapa Haigla AS ärinimi. Uueks ärinimeks on Viru Haigla AS.

Alates 11.08.2016 muutub ettevõtte e-posti aadressides domeen tapahaigla.ee viruhaigla.ee-ks (üld e-post – info@viruhaigla.ee; töötajate e-posti aadress eesnimi@viruhaigla.ee). Mõlemad domeenid jäävad paralleelselt kasutusse veel vähemalt aastaks.

Ettevõtte ülejäänud andmed (aadress, registrikood, arvelduskontod ning muu finants- ja õiguslanae informatsioon) jäävad samaks ja ei muutu.

Seoses ärinime vahetusega palume maksete tasumisel märkida saajaks Viru Haigla AS. Kõik sõlmitud lepingud jäävad kehtima ja kohustused ei muutu.

VH_originaal